Soome alkoholimaksu ei tõsta - seirab, mis Eesti teeb

Euroskeptik Euroopa ministriks

Timo Soini, kes tegi Soome eelmistel valimistel ägeda kriitikaga Kreeka ja teiste euroala hädaliste abistamise vastu üllatavalt tugeva tulemuse, lubas eile, et Soome saab Euroopas olema aktiivne, pragmaatiline ja tulemustele orienteeritud riik. Euroopa vajab reforme, märkis ta – nii on Suurbritannia peaministril David Cameronil liitlane olemas.

Põlissoomlaste parteile läheb uues valitsuses ka kaitseministri portfell. Soini sõ- nul jätkab Soome tihedat kaitse- ja julgeolekukoostööd seniste partneritega Põhjalas, Lääne mere regioonis ja kaugemal, kuid jä- tab omale ka võimaluse taotleda NATO liikmelisust. Sõjalised kulutused suurenevad 130 miljoni euro võrra.

Rahandusminister Alexander Stubbi vastutusalasse jääb hulk raskeid otsuseid, mis tuleb teha, et peatada Soome võlakoorma kasv. Võlg on juba üle euroalal lubatud piiri. “Kärped puudutavad kõiki,” ütles Stubb.

Majanduse kogu kohanemistarve on 10 miljardit eurot. Kõige sellega uus valitsus toime ei tule. Visandatakse, et mandaatperioodi lõpuks peavad riigi jooksvad kulud vähenema 4 miljardi euro võrra. Valitsus näitab eeskuju nii ministrikohtade vähendamise kui ka abide armee harvendamisega.

Sipilä ei ole veel maha matnud ka lootust saavutada tööturu osapooltega laiem ühiskondlik kokkulepe, mis ei asetaks kogu kärpe kohustust valitsuse õlule. Kui töö- andjate ja palgasaajatega õnnestub saavutada 21. augustiks kokkulepe, mis palga kulud vaos hoiaks ja tootlikkust tõstaks, on valitsus valmis täiendavalt miljardi euro võrra tulumaksu kärpima. Kui lepet ei sünni, on vaja 1,5 miljardi euro ulatuses lisakokkuhoidu. Siis tõuseb elektrimaks ja kaob täielikult võimalus eluasemelaenu intressid maksustatavast tulust maha arvata.

Majanduse ravi kolm faasi

Stubb selgitas, et majanduspoliitika on visandatud kolmes faasis. Esmalt tuleb peatada võla kasv ja tugevdada majandust. Edasi on vaja teha struktuursed muudatused, sealhulgas tervishoiusüsteemi reform, mis eelmisel valitsusel eba- õnnestus. Siis tuleb juba uue tõusu faas. “Soome ei saa jalule mitte kärpides, vaid ettevõtluse ja töötamisega,” ütles Stubb.

Uue valitsuse maksupoliitikas on kesksel kohal tööjõumaksude alandamine. Suurima kergenduse saavad need, kelle aastane sissetulek ei ületa 40 000 eurot. Kergendust saavad ka kõrgemapalgalised, nii on maksukergendust oodata kõigil, kelle aastatulu ulatub kuni 110 000 eurole.

Valitsus plaanib tõsta kinnisvaramakse, samuti vähendatakse võimalust kodulaenu intresse maksustavast tulust maha arvata. Ka energia- ja kütusemaksudele on oodata tõusu. Samas läheb kergemaks majapidamisega seotud teenuste maksukoorem, näiteks remonditööd. Suurimad kärped puudutavad suurimaid kuluvaldkondi – sotsiaaltoetusi, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning haridust. Koalitsioonikokkuleppes on ka 1,6 miljardit eurot majanduse ergutamiseks. Sellest 600 miljonit on infrastruktuurile ning miljard strateegilise tähtsusega suurprojektideks.